Ainult kui Sa oled ühenduses eheda aususega sügaval endas, saad Sa kogeda sügavust, alasti ja paljast tõde sellest, kes Sa oled.
See on midagi, mis on mulle alati väljakutsuv olnud – ausus iseenda vastu. See on endiselt mulle väljakutsuv, eriti seksuaalses kontekstis. Ma olen täheldanud, et kui ma märkan oma peas kinnistunud programmi, mis mind ei toeta, siis ma pingutan, et seda muuta, et areneda.
Aga niikaua, kui me jääme meele, mõtlemise ja analüüsi tasandile, siis me pidevalt asendame vanu programme uute programmidega. Ja järsku Sa märkad, et uus programm või harjumus, mis Sa oled loonud, ei too Sind lähemale enese-aususele. Üks mask asendub teisega.
Tavaliselt nõuab see peegeldust päris elu situatsioonidelt ja partneritelt, et sellest teadlikuks saada.
Üks mis veel kindel on see, et me peaks samuti olema väga hoolikad järeldustest, mis me teeme, kui me seisame silmitsi korduvate situatsioonidega. Me loome oma maailma oma meeles ja ilmselgelt, kui elu toob sarnase situatsiooni, on meil mälestused, tajumised, ajendid, et taaskord näha uut situatsiooni aegunud viisil. Ajurakkude teekonnad juba teavad millistele järeldustele tulla. Sa tead, sest see on alati nii olnud.
Mõnikord võib see kasulik olla, et areneda ja lõpetada vigade tegemine, mis Sa oled alati teinud. Siiski teinekord võib see takistada hoides meid piiritletud ja kinni vanades viisides.
Selleks, et sisse hingata uut värsket õhku, peame me kõigepealt välja hingama, et vanast lahti lasta.
Meie meel on kõikvõimas. Ma ütlen oma meelele, et on aeg orgasmi saada ja ma lähen orgastilisse seisundisse. Füüsilised muutused leiavad mu veres aset, keha kuulab mind, kuna meelelt on tulnud sisend, et on orgasmi aeg, siis peavad aset leidma hormonaalsed muudatused…
Kuidas ma selleni jõudsin?
Varasemalt oli mul kindel uskumus, et muI on midagi viga. Ma ei teadnud, kuidas seksi nautida. Samuti oli mul kindel veendumus, et mehed tahavad seksi ja kuna mina seksida ei suuda, siis kui nad teada saavad, siis nad mind ei taha. Seega peaksin ma pigem eemale hoidma kõikidest meestest. Mul oli see mõttemuster ja vastav käitumine mitmeid aastaid.
Seejärel peale igat pingutust mehi eemale tõugata leidus üks, kes lihtsalt ei läinud. Ma paljastasin talle oma puudulikkuse ja ütlesin talle, palun ära suhestu minuga, ma olen liiga keeruline. Ta vastas, et kõik on hästi, me saame koos sellest üle. Tal ei olnud õrna aimugi, millesse ta ennast segas. Aga ta jäi minu kõrvale, tihti frustreerituna ja segaduses, aga ta jäi minu kõrvale. Tasapisi ma hakkasin seksuaalsust taas avastama ja jõudsin lõpuks sinnamaani, et vahekord ei olnud enam valulik. Sealt edasi tasapisi jõudsin ma naudinguni vahekorra ajal. Siiski oli kogu see teema väga tihti väga väljakutsuv, endale seatud suur eesmärk ja eeldus ning vajadus “sooritada” ja, kui ma ei olnud selleks võimeline, hakkama saamine tohutu süütundega. Hoolimata sellest, et erinevad psühholoogid ja terapeudid kinnitasid mulle, “Sul ei ole midagi viga,” hoidsin ma kindlalt kinni veendumusest, et on.
On olemas positiivne perfektsionism, kus me pürgime paremuse poole, olla milleski head, saavutada meisterlikkus selleks, et avastada selle teema sügavust. Aga on ka negatiivne perfektsionism, kus me proovime varjata oma sügavat ebapiisavuse ja puudulikkuse tunnet.
Vaadates ausalt iseendale otsa, usun ma, et minu teekond on mõlemast olnud ajendatud. Esialgu oli see kindlasti ebapiisavuse tundest, vajadusest sooritada. Vajadusest sooritada, et olla väärt armastust, et olla piisav, et mul ei oleks midagi viga. Teatud sügavad haavad vajasid seda tunnustust niivõrd palju, et mu meel arendas välja võime sooritada ja jõuda orgasmini igal hetkel.
Kuigi meel osaliselt mõjutab keha, ei ole keha alati meelega ühenduses. Naise kehal on nii palju tarkust, jah mõjutatud väga suuresti meele poolt, aga tal on ka endal väga sügav intelligentsus, kus ta lihtsalt ei võta meelt kulda. Ja siis me peame kuulama oma keha, mitte meelt.
Teine väljakutse, mis mul isiklikult on see, et ma lähen hetkeliselt oma meelega orgasmi, mõnikord ilma, et ma looks ühenduse oma kehaga, minnes vahekorda kuna energiad on ülevoolavad, aga jättes keha pärast pisaratesse…
Öeldes teistele jah võib tähendada, et Sa ütled endale ei. Öeldes jah egole, võid sa öelda ei oma hingele. Jah öeldes, ütled Sa alati ei millelegi muule. Enne kui Sa ütled jah, võta hetk, et olla teadlik millele Sa ei ütled ja kas see on Sinu tõega, Sinu südamesooviga, Sinu väärtustega kooskõlas. Mõnikord me ütleme jah teisele, et meeldida, et vältida konflikti, et olla kena ja sümpaatne, et olla viisakas. Tegelikult ei austa Sa sellega ei ennast ega teist inimest. Sa petad neid, paned nad uskuma illusioonidesse, petad ennast ja ehitad pealiskaudsuse kihi ja katkestad ühenduse oma tõega.
Seega ausus iseenda vastu peaks hõlmama kogu meie olemust, meie keha, meie meelt, meie emotsioone. Ole aus oma igas aspektis. Ja Sul ei ole midagi viga. Enese aususest tõuseb pigem positiivne perfektsionism, soov pürgida sügavale iseendasse, et õppida ennast tundma, et luua tõeliselt ja sügavalt ühendus oma naiselikkuse allikaga.